Wednesday, June 14, 2017

Õpilaste arvamusi ja pilte õppepäevast Kurgjal C. R. Jakobsoni talumuuseumis ja Särghaual TTÜ geoloogia instituudi õppekeskuses 5.- 8. klassile.

Teisipäeval, 30. mail käisid 5.- 8. klassi õpilased Viljandis, Särghaual ja Kurgjal.
Esimene sihtkoht oli Viljandi lossivaremed ja J. Laidoneri monument. Lossivaremete lähedal oli kaunis rippsild, kus oli väga tore olla. Lossivaremed olid mäe otsas ja sealt oli avar vaade Viljandi järvele.
Viljandis olles astusime läbi pärimusmuusika aidast. Viljandi peatus kestis umbes üks tund.
Sealt edasi suundusid 5.- 6. klassi õpilased Kurgjale, kus oli Carl Robert Jakobsoni talumuuseum ja 7.-8. klassi õpilased sõitsid Särghauale  Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi õppekeskusesse.
Külastasime esimesena Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi. Seal käisime vesiveskis ja saeveskis korraga. C. R. Jakobson elas alguses saunas, sest elumaja ehitustööd käisid. Kui elumaja sai valmis, siis ei saanud ta seal kaua elada, sest peagi suri. Vaatasime seal hobuseid, vasikaid, lehmi, lambaid, pulli, jäneseid koos poegadega ja kasse.
Teine sihtkoht meie päevakavas  oli TTÜ geoloogia instituudi õppekeskus. Kohale jõudes läksime õpikotta, istusime laua taha, kus olid huvitavad mikroskoobid kahe binokulaariga ja tahvelarvutiga. Nendega uurisime kivimeid ja mineraale. Kui see oli tehtud, siis suundusime kivikotta. Seal anti põlled ette ja prillid pähe, istusime laua taha ja hakkasime graveerima.
Kõik korraga graveerima ei mahtunud, õpilased lihvisid huvitavaid kivimeid, kuid jätsid need pärast kivikotta teistele.
Paar poissi meie grupist ei teinud suurt midagi: graveerisid natuke ja lihvisid. Mina tegin umbes 6 kivi. Ühe kivi jätsin kivikotta. Kui ootasime bussi, ütlesin sõbrale:„ Nende kivide lihvimisega on nii, et algul ei saa vedama ja pärast ei saa pidama“ (Helina, 5. klass)
IMG_9797.JPG

Me nägime palju taluloomi: lehmi, hobuseid, lambaid, pulle ja vasikaid. Me õppisime palju puidu kohta: saab ehitada paate, õmblusmasinaid, teha puust mänguasju, söögivahendeid.
Läksime erinevaid kive veetama ja nendest fossiile otsima. Me pidime prille kandma, et puru silma ei läheks.(Andris, 6. klass)
 Üksuse 20170530_162404.jpg kuvamine
Mulle meeldis mikroskoobiga „asju“ uurida ning Carl Robert Jakobsoni elulugu, et ta elas 40- aastaseks ja plaanis oma uues majas elama hakata, aga ta külmetas, sai kopsupõletiku ning suri. Muuseas, ta oli poliitik ja arst. (Kevin Põder, 5. klass)

Alguses käisime Viljandi lossivaremetes. Mulle meeldis seal. Seejärel läksime Kurgjale. Seal  meeldisid mulle loomad ja vanaaegne saun. Särghaual oli lahe! Uurisime mitmesuguseid kive. See oli vinge! Edasi läksime kive poleerima. See oli üsna põnev. Mulle meeldis! Soovitan teistelgi sinna minna! ( David, 5. klass)



Mulle meeldis see reis väga, aga mõni tegevus ei olnud nii põnev, kui oleks tahtnud.
Oli tore, et grupis said kõik sõbralikult läbi. Väga meeldis Särghaual, kus sai erinevaid „asju „ uurida.  Meeldis Paala järv. Seal oli väga kaunis vaade ning rohkesti vaatamisväärsusi. Mulle meeldis lossivaremetes.
Mulle ei meeldinud rippsild, sest seda kõigutati ning vaade alla oli õudne. Mulle ei meeldinud Kurgjal, Särghaual oli põnevam.
Selliseid reise võiks veel ette võtta ja me võiks käia ägedamates kohtades. (Merit, 5. klass)

Mulle meeldis  väga 30. mail toimunud reis, sest teistega oli huvitav koos olla.
Eriti meeldis mulle Viljandi lossivaremetes, sest seal oli lahe ronida ning uurida kohti, kus ma varem polnud käinud.
Särghaual oli väga vahva mikroskoobiga kivimeid uurida, samuti mulda ja setteid.
Kurgjal oli kõige lahedam C. R. Jakobsoni maja vaadata. Oli väga halb, et kirjanik ei saanud oma uues majas elada, sest ta suri enne ära. Muuseumi oli lahe vaadata , sest seal oli kõik vana ja ma pole varem sellist maja näinud. Naljakas oli, et kui majja läksid, võis pea lihtsalt ära lüüa. See reis oli väga lahe! Ma oleks seal kauem olnud ja tahaks sinna tagasi minna. Soovitan kõigile seda reisi. ( Chris Marcus Krahv, 5. klass)

Õppereis oli tore ja äge. Saime näha, kuidas lõigatakse puitu ja kuidas reguleeritakse mikroskoope koos tahvelarvutitega. Käisime lehmalaudas ja kuulsa mehe majas, mis ta oli valmis saanud enne surma. Mehe nimi oli Carl Robert Jakobson. Ta oli kirjanik, arst ja meie rahva valgustaja. Mulle meeldis Viljandi lossivaremetes, kus oli kõige ägedam. ( Kristo, 6. klass)

Õppereisil jaotati meid rühmadesse: 5. - 6. klass ja 7. - 8. klass olid koos. Meie läksime esimesena Kurgjale ja siis Särghauale, kus saime kivide seest fossiile otsida, saime ühest kastist kive valida ning kujusid teha. (Markkus, 6. klass)
Üksuse 20170530_161926.jpg kuvamine
Õppereis oli tore. Kogu reisi keskpunkt oli C. R. Jakobsoni talumuuseum. Saime seal teha  huvitavaid tegevusi. Näiteks õppisime, kuidas  kasutati puitu vanal ajal, õppisime kividest kujukesi  tegema. Särghaual õppisime, millest koosnevad kivimid ja mineraalid.
Käisime Viljandi lossimägedes ja linnuse varemetes.

Kogu seltskond oli tore ja sõbralik. Sellistel õppereisidel võiksime veel käia! (Raiko, 6. klass)
IMG_9852.JPG

Õppepäev sai toimuda tänu Tõlliste Vallavalitsusele ja MTÜ Kestlik toetusele.

Thursday, December 1, 2016

Maakoolileht Merlikalt rühmatöö


Teema:
Maakoolileht
Eesmärk:
Kajastadas erinevate koolide sündmusi, muudatusi ning koolieluga seonduvat. Lisaks sellele saaksid meie koolid sõpruskoolideks ning looksime võimalusi uute ning suuremate projektide tegemiseks.
Projekti lühikirjeldus: kes on seotud, mis aine õpetajad, mis riigist
Omavahel oleksid seotud neli kooli: Palupera, Puka, Tsirguliina, Keeni. Kaasatud saaksid kõik õpilased ning õpetajad, kes tunnevad huvi ajakirjanduse või lihtsalt ajalehe tegemise vastu. Kindlasti saaksime siinkohal kasutada eesti keele õpetajaid, et teha ajalehele õigekirja kontrolli. Tegevus toimub Eesti siseselt ja lähi koolidega.
Vanuserühm:
Põhikool
Projekti suhtlemise keel:
Eesti keel
Pedagoogilised eesmärgid:
(mis on selle projekti eesmärk, mida õpitakse ja mida see projet toetab). Seos õppekavaga (integreeritavad ained)
Läbi antud projekti õpitakse tundma ajakirjandust ning keelt, mille üheks suunaks on noortele võimaldatavad ühised koolitused. Seoses õppekavaga saab seda siduda eesti keele ainega ning mingil määral arvutiõpetusega.
Projekti probleemipüstitus:
(mida projektis uuritakse ja püütakse teada saada, kuidas seda tehakse)
Kõigepealt uuritakse, kas selline asi nagu maakoolileht on üldse huvi pakkuv ning tõhus ja mõistlik ettevõtmine.
Õpilased ja nende tegevus projektis: Projekti etapid:
I etapp
Alustuseks tuleb uurida pakutud koolidest, et kas ollakse valmis selliseks mahukaks projektiks. Tutvustaks kõigile eesmärke ning üritaks luua sõprussidemeid ning suhtlust. Üldiselt peaks tegevus käima läbi õpilaste ning kordineeriva juhendaja. Korraldame kokkusaamisi lõbusas olekus, et asi poleks liiga ametlik ja ehmatav noorte jaoks.

II etapp
Selles etapis peaksime oma koostööpartnerites olema täiesti kindlad ning neid usaldama. Paneksime paika kava ning detaililiselt kuupäevad ning koolituste ajakava. Hakkame oma tegevuskavaga töötama ning proovime püsida graafikus. Anname välja ajalehte, uurime populaarsust ja vajadust ning teeme statistikat.

III etapp
See etapp peaks siis olema selline, et regulaarselt ilmub ajaleht ning selle taga töötavad kindlad ja motiveeritud meeskonnad. Iga kool hakkab koolitama uusi järglasi ning iga poolaasta lõppedes teeksime kokkuvõtte ning arutame läbi plussid ja miinused.
Plaanitav kestvus:
Seni kuni huvilisi jätkub
Kasutatavad e-vahendid:
(milliseid veebipõhiseid või muid IKT vahendeid kasutatakse projektis)

Google drive, facebook, dropbox, gmail
Kokkuvõtted projektist:
(kuidas projekt lõpeb, mis on projekti tulem)

Üldiselt võiks projekt lõppeda nii, et töö jätkub ikka edasi. Lehte antakse välja aktiivselt ning noortele meeldib see väga. Tulemuseks võikski olla see, et noored jätkavad koolidevahelist sõprussuhet ning ajalehe ilmumist.


Idee: maakoolileht, eesti keele arendamiseks
Valime välja erinevad koolid, kellega koostööd teha. Mõte on kasutada QR-koode, et lisada erinevaid videosid. Edasi võiks arendada eesti keelt ning kultuuri.
Koolide vahelised esindajad saavad kokku ning vahetavad ideid.

Puka,
Palupera
Tsirguliina
Keeni